"Kalevipoeg"

Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose “Kalevipoeg” koostamine eesti folkloori ainestikul. Seda ülesannet, mille oli algatanud Faehlmann, asus Kreutzwald lahendama pärast sõbra surma 1850. Ta oli juba 1840. aastate  teisel poolel tegelnud rahvalaulude kirjandusliku töötlemisega , millised kogemused tulid kasuks eepose koostamisel. 
“Kalevipoja” algredaktsioon valmis 1853, kuid ei pääsenud trükki tsensuuritakistuste tõttu. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus redaktsioonis 20 loost koosnev “Kalevipoeg” ilmus 1857-61 annete kaupa ÕESi toimetistes (koos C. Reinthali saksakeelse tõlkega). 1860 määrati alles osaliselt ilmunud teosele Peterburi TA poolt Demidovi auhind. Eepose rahvaväljaanne trükiti 1862 Soomes Kuopios.
“Kalevipoja” ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduse arengus ja oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Oma rõhumisvastse ideestiku, rahvaliku ainese ja rahvuslikult omanimelise kunstilise vormi poolest oli “Kalevipoeg” kvalitatiivselt uus nähtus, mis oluliselt mõjutas kogu rahvusliku liikumise perioodi kirjandust, samuti ühiskondliku mõtte arengut.
“Kalevipoeg” sai järgnevalt ka noore eesti kirjanduse esimeseks tähtsamaks tutvustajaks teistele rahvastele tõlgete ja ümberjutustuste kaudu.

“Eesti kirjanike leksikon” (Tallinn, 2000)
Pilt: Ivo Kruusamägi, 2006